Virtuaalne klaver

Teised tööriistad

Interneti-klaveri klaviatuur

Klaver on horisontaalse (klaver) või vertikaalse (klaver) keelpillide paigutusega klahvpill.

Klaver on üks levinumaid muusikainstrumente, milles heli tekitatakse erineva jämedusega vasarate ja keelpillide abil. Esimesed löövad klahvivajutamisel teist, mille tulemusena tekitab instrument etteantud kõrguse ja amplituudiga helisid.

Heli tootmine ei hõlma mitte ainult vase või hõbedaga kaetud teraskeeli, vaid ka malmist raami ja resonantst heliplaati, mis võimendavad helilaineid ja pikendavad nende kestust. Seega, kui vajutate klaveriklahvi, kestab heli kuni 3-4 sekundit, vaibudes järk-järgult, kui keelpilli vibratsioon väheneb.

Klaveri ajalugu

Löökpillide meetodil hakati keelpillidest muusikat eraldama juba 14. sajandil Prantsusmaal. Jutt käib tänapäevaste klaverite eelkäijatest – klavessiinidest. Hiljem rakendati seda tehnoloogiat klavikordides, kuid see ei päästnud pilli selle peamisest puudusest - kiiresti hääbuvast helist. See kestis sama helitugevusega alla sekundi, mis välistas dünaamiliste kompositsioonide esitamise võimaluse.

Põhjuseks oli resonantsi puudumine, kuid see sai teatavaks alles 17. sajandil – pärast Galileo Galilei vastavat avastust. Vahepeal tegutsesid muusikameistrid intuitiivselt, jätkates klavessiini ja klavikordi klassikaliste versioonide täiustamist.

18. sajandi alguseks kroonis katseid enneolematu edu, kui itaalia meister Bartolomeo Cristofori esitles 1907. aastal uut tüüpi haamerpille – gravicembalo col piano e forte, mida hiljem kutsuti klaveriks.

Neis asetati haamrid keelpillide alla ning heli kestuse ja dünaamika tagas resonaator. Aastatel 1716–1721 täiustasid instrumendi disaini Prantsuse ja Saksa käsitöölised, eelkõige Jean Marius ja Gottlieb Schroeter. Ja veidi hiljem pakkus Sebastian Erard välja topeltproovi mehaaniku, mis võimaldab kiirel klahvivajutamisel pika (aeglaselt hääbuva) heli eraldada.

Kui me räägime kõige esimesest klaverist selle kaasaegses vaates, siis leiutas selle 1800. aastal Ameerika meister John Isaac Hawkins. Sellel pillil olid keeled esimest korda maapinnaga risti, tänu millele muutus see kompaktsemaks ja mugavamaks.

Austerlane Matthias Müller, kes esitas sarnase kujunduse 1801. aastal, osales samuti sarnases arenduses. Samal perioodil sai klaver, mida varem juhiti ainult klahvidega, kaks jalgpedaali, mis võimaldavad reguleerida heli tämbrit, kestust ja dünaamikat.

Klaveri populaarsus hakkas kiiresti kasvama alates 19. sajandist: sellest sai üks peamisi muusikainstrumente algul Euroopas ja USA-s ning seejärel ka teistes riikides. 1818. aastal avati selle tootmine Vene impeeriumis: meistrid Tischner ja Virta ning 1828. aastal Austrias: meister Ignaz Bösendorfer. Samanimeline klaveribränd Bösendorfer eksisteerib tänapäevalgi ja on olemasolevatest vanim maailmas.

Samavõrd olulise panuse klahvhaamerpillide tootmisse andis Steinway & Sons USA-st, kelle tooted 19. sajandi keskel olid oma kvaliteedi poolest võrreldamatud.

Klaver ja elekter

20. sajandi alguse ja keskpaiga täielik elektrifitseerimine ei saanud mõjutada muusikasfääri ning juba eelmise sajandi 20. aastatel hakkasid ilmuma esimesed elektriklaveri mudelid.

Neis toimus heli eraldamine mehaaniliselt - haamrite ja paelte abil ning heli muundamine - elektriliselt: pikapi abil. Üks esimesi selliste klaverite mudeleid oli Ameerika inseneri Lloyd Loari Vivi-Tone Clavier, mida esitleti 1929. aastal.

Elektromehaaniliste tööriistade peamised eelised mehaaniliste tööriistadega võrreldes olid nende kompaktsus ja madal hind. Need sobisid palju paremini turnee- ja välietendusteks ning saavutasid kiiresti ülemaailmse populaarsuse kuni XX sajandi 70. aastate lõpuni.

80ndatel hakkasid neid aktiivselt asendama veelgi arenenumad ja kompaktsemad seadmed – elektroonilised klaverid, mis tekitasid heli ilma mehaanilisi osi kasutamata. Tegelikult imiteerisid nad ainult keelpillide helisid, kuid tegid seda nii identselt, et 90ndate keskpaigaks olid kogukad tiibklaverid ja klaverid muusikamaastikult peaaegu täielikult välja tõrjutud.

Tänapäeval tuntakse elektroonilisi klavereid kui "süntesaatoreid" ja need võivad tekitada väga erinevaid helisid alates klassikalistest keelpillidest kuni inimeste, lindude ja loomade häälteni. Tänapäeva mõiste "klahvpillimängija" seostub eelkõige süntesaatoriga ja alles seejärel mehaaniliste klaverite ja klaveritega, mis pole ammu enam massinähtus.

Kuidas internetis klaverit mängida

Klaver ei ole kõige raskemini õpitav muusikainstrument: igapäevase harjutamisega saavad isegi lapsed sellel lihtsaid meloodiaid mängida. Selleks ei ole vaja käia muusikakoolis ega võtta tunde professionaalsetelt muusikutelt.

Piisab noote lugemisest ja nende esitamisest, kui vajutate vastavaid klahve. Neid on 88 – 52 valget ja 36 musta. Viimased on paigutatud vaheldumisi 2 ja 3 klahviga: visuaalse ja kombatava leidmise mugavuse huvides. Vasakult paremale liikudes tõuseb helikõrgus ning pedaalidele vajutades saab reguleerida selle tämbrit ja kestust. Mida on veel oluline teada, et õppida klaverit mängima?

Kuidas õppida klaverit mängima

Kõigepealt otsustage, milleks vajate koolitust. Ilma motivatsioonita pole võimalik ühtki muusikainstrumenti valdada ja klaver pole selles mõttes erand.

Oskuse omandamise kasuks võite loetleda inspiratsiooni ja naudingut, mida saate instrumendist iseseisvalt muusikat ammutades, samuti võimaluse lähedastele kauni mänguga meeldida ja neile hea mulje jätta. Kui olete otsustanud õppida klaverit mängima, on abiks järgmised näpunäited:

Häälestage pill enne õppimise alustamist. Ise, häälekahvli abil või spetsialisti kutsudes. Ainult sel juhul on võimalik klaverist eraldada helisid, mis vastavad 100% nootidele. Reguleerimine toimub mitte üks kord, vaid mitu korda - kogu tööriista eluea jooksul. Oskust omandades õpite valedel vahet tegema ja ise klaverit häälestama – kõrva järgi.
Harjutage iga päev. Nagu kõige muu puhul, on ka klaverimängu võti harjutamine. Mida sagedamini treenite, seda kiiremini saavutate soovitud kõrgused - isegi ilma professionaalse abita. Praktikas pole oluline mitte niivõrd kestus, vaid tundide sagedus. Seega on palju tõhusam mängida iga päev 15 minutit klaverit kui mitu tundi, kuid kord nädalas.
Muutke mängides mugavaks. Hoidke selg sirge ja õlad tahapoole. Peate istuma tooli serval, nihutatud mugavasse kaugusesse ja asuma rangelt klaveri keskel. Puusad tuleks asetada põrandaga paralleelselt ja kehaga risti. Te ei pea toetuma seljale, kuna sel juhul peate mängimiseks käed sirutama ja väsite kiiresti. Küünarnukid peaksid olema painutatud, asetatud piki keha ja lõdvestunud ning sõrmed peaksid liikuma kergelt ja ilma klahvide pingeteta. Kui järgite neid reegleid, ei jää jalad tuimaks ja selg ei väsi ning saate mänguga mugavalt veeta üle 30-60 minuti.
Jälgige oma sõrmi. Need peaksid alati olema painutatud ja lõdvestunud. Neid ei ole vaja klahvidel trummeldada, liigutused peaksid olema võimalikult pehmed ja sujuvad. Kui teil on pikad küüned, lõigake need ära, kuna need segavad mängu. Peate vajutama klahve oma sõrmepatjadega ja hoidma naabersõrmi lõdvestunult, et need ei vajutaks paremal ja vasakul asuvaid klahve. Õppimise alguses saab harjutada ühe käega mängimist, klahvide ja nende kõla meeldejätmist. Kuid lõppeesmärk on kahe käega mäng, mis võimaldab vaheldumisi valgeid ja musti klahve.
Treenige oma kõrva. Kogenud muusikud suudavad täpselt eristada noote ja oktaave ning kohandada oma mängu automaatselt, ilma partituuri vaatamata. Õppimise algstaadiumis saate lihtsalt klahve vajutada ja meelde jätta, kuidas need kõlavad, ning mõne aja pärast neid otsimata leida – kõrva järgi. Ekslik on arvata, et muusikakõrv saab olla vaid kaasasündinud, ajaloos on palju juhtumeid, mil see on omandatud – pika ja usina harjutamise käigus.
Noodikirja meister. Nootide nimed, asukoht ja kõla, suurused ja klahvid – see kõik tuleb peast meelde jätta. Ostke algajatele mõeldud juhend või laadige see Internetist alla. Teil on vaja ka partituuri ja noodiraamatuid muusikapaladega, mida soovite klaveril mängima õppida. Muusikaline kirjaoskus polegi nii raske, kui esmapilgul paistab, paari kuu või isegi nädalaga on see täiesti võimalik.

21. sajand on hea, sest seda pole vaja klaveri mängimiseks ja üldiselt rahaliste investeeringute tegemiseks osta. Täna saab mängu mängida ja õppida täiesti tasuta – kasutades IT-tehnoloogiate võimalusi. Näiteks kasutades spetsiaalset simulaatorirakendust, mis imiteerib tõetruult klaverit. Vastavad noodid on kirjutatud igale klahvile ja heli on täielikult kooskõlas häälestatud mehaanilise instrumendiga.

Virtuaalne klaver on alati käepärast, teie loomingulisi impulsse ei peata enam instrumendi puudumine. Tasuta võrguteenus alati teie teenistuses!